Talimatka varustuse näidisnimekiri

Talimatk on üks riskantsemaid matkaliike, kuna külm ei halasta. Kuigi esmapilgul tundub varustuse koguhulk ehmatav, siis palju sellest on kogu aeg seljas ja selle pärast, et asjad kott ei mahu, pole tarvis mureseda.

Päeval liikudes

  • Tormijope  - korraliku hingavusega (mitte vähem kui 15 000 gr/m²) kerge koorikjope (2L või 3L konstruktsiooniga). Kehvema hingavusega asi jääb suusatamisel umbseks; hea kui asjal on ka õhutusavad. Kindlasti peab olema kapuuts, juhuks kui ilm väga ära keerab. Alternatiiviks on päeval liikuda murdmaasuusadressiga. Paks mäesuusa jopp on välistatud.
  • Tormipüksid - korraliku hingavusega (mitte vähem kui 15 000 gr/m²) kerged traksidega tormipüksid (2L või 3L konstruktsiooniga), allosas võiks olla lumelukk. Hädapärast sobib ka õhem suusapüks. Paksud mäesuusapüksid on out.
  • Pusa - soovitavalt mikrofliisist, kuna see juhib higi kehast eemale, kus see siis läbi hingava väliskihi välja aurustub. Väga hea lahendus on windstopper fliis. Enamuse ajast saab selle väel liikuda, kooriku paned peale ainult siis kui väga külmaks/märjaks läheb.
  • Dressipüksid - samuti soovitavalt mikrofliisist, kuulub soojenduskihi juurde. Soojama ilma puhul pole vaja päeval neid panna, aga kui külmaks läheb, saad end sujuvalt soojemalt riietada.
  • Suusamüts ja/või näomask – soovitatavalt mikrofliisist (ei aja pead sügelema ja hoiab kuivana), kuid ka tavaline kootud müts ajab asja ära. Eriti paha ilma puhul on näomask väga palju abiks ja asendab ka mütsi. Üks universaalsemaid lahendusi on Polarbuff pearätt.
  • Tehniline pesupluus – kas tihe või võrkpesu, peaasi, et hästi higi eemale juhib ja ihu kuivana hoiab. Talvel mäes liikudes on viimane kõige otstarbekamaks osutunud. Tavaline puuvillane T-särk pesuks ei sobi, kuna on peale mõningast müttamist läbimärjaks higistatud ja siis on külmetus kerge tulema.
  • Tehnilised pesupüksid - pikad aluspüksid, samast materjalist mis pesusärk. Nõudmised nagu pesupluusilgi.
  • Kindad – eri ilmad eeldavad erinevaid kindaid, ka on inimeste soojatootlikkus erinev. Vanaema kootud käpikud pole kindlasti parim valik, aga ikkagi parem kui mitte midagi. Soojema ilmaga sobivad murdmaa kindad, külmema puhul korralikud membraaniga mäekindad - sõrmikud või käpikud. Lisaks võiks varustuses olla tehnilisest kiust aluskindad, mis analoogselt tehnilisele pesule hoiavad käed kuivad, ka on nendega käreda külma puhul, kui käsi päris paljaks võtta ei taha, hea peenemat näputööd teha.
  • Matkasokid - vanaema villased kapukad on unustatud asi, ka puuvillased froteesokid on väga halb valik. Jalad saapas higistavad ja mõne aja pärast on sokid märjad ja tee külma ligihiilimiseks ning villide tekkimiseks avatud. Kuna jalad on matkaja kõige tähtsamad tööriistad, tuleks esmalt hoolitseda just nende eest. Spetsiaalne mäesuusa-, murdmaasuusa-, või matkasokk juhib higi eemale ja säilitab oma kuju, st ei lähe rulli. Kaasa tasuks võtta paar-kolm paari sokke, sõltuvalt sellest, kuis kellegi jalad higistavad. Sokke tehakse eri tingimuste jaoks, valikus võiks olla sokid nii soojema kui jahedama ilma jaoks. Hulk sõltub matka pikkusest, aga umbes üle 2 päeva tahavad sokid vahetamist.
  • Väline vest – kas sulgvest või mingi sünteetilise täidisega. Oluline, et oleks kerge ja veekindlast materjalist. Hoitakse seljakotis klapi all, et saaks puhkepauside ajal, peale seda, kui nahk soojaks aetud, kohe peale visata vältimaks külmetusi. Hea ka õhtul laagris toimetades peale panna.
  • Matkasaapad - kui alustad matkavarustuse hankimist, tasuks esimese asjana osta just saapad ja need oma jala järgi sisse kanda. Üldiselt matkasaapaid ei laenutata, võõra saapaga on villid enamvähem garanteeritud. Saabas peaks olema läbihingav (goretex, sympatex etc) lihtsamal matkal nahast ja riidest, karmimal täisnahast. Kindlasti peab saabas toetama hüppeliigest ning olema jäiga tallaga. Üldiselt ajab tavaline matkasaabas väga hästi asja ära, kuid on saadaval ka talviseid veidi paksema voodriga matkasaapaid. Trekinguking jääb korralikul matkal kindlasti lahjaks.
  • Torpad ehk säärekaitsed – kaitsevad lume tungimise eest saapasse. Oluline on, et torpad oleks hingavast materjalist, umbsed torpad oleks sama kui kilekott jala ümber tõmmata.
  • Seljakott - korralik anatoomiline, naistel 65-85L, meestel 85-110 L. Saabaste/sokkide järel üks tähtsamaid asju suusa/talvematkaja varustuses. Mis kõik valiku puhul oluline, on pikk jutt.
  • Väike seljakott ehk tipukotike - (võimalikult kerge 30-40L kotike, saab kasutada ka linnakotina või siis isiklike asjade kotina telgis) iseenesest fakultatiivne, aga vajalik asi, kui on plaanis mõni radiaal tippudesse.
  • Plasku - sobivad väga hästi plastikust pooleliitrised alkoholipudelid. Ei maksa midagi ja on vastupidavad ja kerged. Tavaliselt läheb kahte vaja, üks vee ja teine alko jaoks. Kõlbab ka 0,33-0,5 L karastusjoogi pudel. Igasugu alumiinium- ja terasplaskud on mõttetu lisaraskus.
  • Päikseprillid - UV mägedes on tõsine asi, lume peal vaataks nagu keevitust. Korraliku UV filtriga päikseprillid peaks olema igal matkal, kõrgmäes aga spetsiaalsed lumeprillid. Kui oled prillikandja, siis on ka selliseid lumeprille, mis käivad optilise prilli peale. Lihtsamal matkal ajavad ka klipid asja ära.
  • Optilised prillid - muidugi neil kes kannavad, kui on väga tugevad, siis kindlasti ka varuprillid ja kindlasti tugeva toosiga.
  • Suusad – tavaline murdmaasuusk üldiselt matkaks ei klapi, see on liiga nõrk. Matkal kasutakse nn metsameeste suuski või moodsamal ajal touring suuski, mis on laiemad/tugevamad kui murdmaasuusk ja metallkandiga. Kuskilt kapinurgast võib Eestimaal veel leida venkude Beskid suuski. Kuigi pigem ajalugu, on need ikka veel täitsa tegijad. Ka sõjarditelt võib sobivaid suuski leida. Alpistiilis mäesuusad ei sobi kindlasti, need on liiga rasked ja kannast kinnine klamber ei lase liikuda. Matkasuusal kasutakse tavaliselt trossklambreid (nii nagu suusahüppajatel), kus kand on lahtine. Eriti popid klambrid on sellised, et soovi korral saad kannad kinni panna või siis neid lahtiselt kasutada. Ka telemark suusaklambrid tulevad kõne alla. Lisaks võib olla komplektis suusa alla kinnitatavad nahad, mis aitavad suusal tõusul pidada. Ka saab kanna alla panna kõrgendused, nii et tõusul astud nagu treppi mööda.
  • Räätsad – hea vahend talvel looduses kondamiseks, jagab raskuse laiemale pinnale ja ei lase seetõttu lumest läbi vajuda. Mägedes talvematkale sobivad hammastega räätsad, asendavad osalt ka kasse.
  • Suusakepp – hea valik on võimalikult tugev ja võimalikult suure rõngaga mäesuusakepp.

Õhturiided ja ööbimine

  • Magamiskott - võimalikult soe aga kerge. Mugavuspiir sõltub sellest, millised on oodatavad tingimused rajoonis ja kas ööbimine on plaanis soojendusega telgis või minnakse külmööbimise variandi peale.
  • Magamismatt - soovitavalt alumineeritud, eriti kui minna lume peale, kuid mistahes teine paksem matt sobib sama hästi. Kõige soojemad, kuid ka raskemad tassida on isetäituvad matid, kuigi nende kergemad variandid on tavalisest penost vaid mõnisada grammi raskemad.
  • Bivikott - see on magamiskoti kott, üldiselt läbihingavast riidest. Teeb koti soojemaks. Kasutatakse siis kui magamiskoti mugavuspiir jääb rajooni jaoks natuke lahjaks.
  • Toimkonnakindad - tavalised töökindad, millel pihud nahaga vooderdatud, samad kindad on kasutusel köietööl. Talvematkal võiks olla seest sooja voodriga(karvaga).
  • Isiklike asjade kott - selleks võib edukalt kasutada ka tipukotikest, kui aga seda pole, siis õhukest riidekotti. Hea kasutada ka padjaks. Kõige äärmisemal juhul tavaline kilekott, oluline, et asjad poleks telgis pilla palla.
  • Istumisalus e. persekas - iseenesest fakultatiivne aga mugav asi, ei kaalu ju suurt midagi. Hea kui talle on kumm külge pandud. Mugav istuda nii laagris kui puhkehetkedel, pakkida võiks kergelt kättesaadavalt.
  • Tudupesu – kas tehniline pesu või ka puuvillane pikkade varrukate ja säärtega pesu magamiskotis selga panemiseks. Tehniline pesu on ka siin universaalsem, kuna seda saab vajadusel kasutada ka päeval liikumiseks. Päevane pesu on õhtuks harilikult märg, sestap kulub vahetuspesu ära.
  • Tudusokid e paar sooje sokke - juhuks kui öösel varvastel vilu hakkab.
  • Pealamp - kuna külmas kipuvad patareid tühjaks minema, siis soovitatavalt selline komplekt, kus patareikomplekti saab panna taskusse sooja. Lisaks tagavarakomplekt patareisid.

Hügieen

  • Kempsupaber
  • Niisked salfad - hea õhtuti jalgu hellitada või näppe pühkida, kui vett käepärast pole (ja sulatamine on keeruline).
  • Rasvane kätekreem - võib kamba peale ühe kaasa pakkida, käed kipuvad kalju peal kergelt kuivama ja lõhenema.
  • Päikesekaitsekreem - võib kamba peale, lumes kiirgab UVd nii ülevalt kui alt.
  • Näokreem - tavaliselt naishinged veavad hulgi kaasa, võib nende peale loota.
  • Hügieeniline huulepulk
  • Hambahari/Hambapasta
  • Seebitükike - aitab, kui kamba peale on mõned, üldiselt mäes suurt saunatamist ette ei tule.
  • Rätik - võimalikult kerge ja väike.
  • Küünetangid ja -viil - võib kamba peale, eriti varbaküüned tuleb korras hoida.

Muu varustus talimatkal

  • Toidunõud - kauss, lusikas, kruus - kangemad mehed söövad küll konservikarbist :) ja võtavad ainult lusika. Talimatkal kipub jook kiiresti jahtuma, sestap pole kahekordsete seintega kruus liigne luksus, samas võib võtta hoopis hermeetilise termoskaanega termoskruusi, mis on päeval ka termose eest.
  • Matkanuga - igal matsil pole vaja kaasa tarida, kamba peale paar kolm võiks ikka olla.
  • Tikud - pakitud veekindlalt, võib ka välgumihkli võtta.
  • Kompass - paar tükki kamba peale.
  • Veidi raha - iial ei või teada, kus mõne kõrtsi või kämpa peale sattutakse. Sõltub rajoonist, mõnel pool on mägihüttides ööbimine kohustuslik, st käib paras väljapressimine.
  • Pass või ID-kaart, haigekassakaart, reisikindlustus - kui Sul neid pole, siis pole Sa mõnel pool inimene. Võidakse küsida ööbimiskohtades ja kindlasti juhul, kui juhtub mingi õnnetus ja on vaja päästeteenistuse abi kasutada.
  • Mobla - paar tk kamba peale, muidugi peab olema välispakett, mis sealmaal töötab ja piisavalt kestev aku või akud.
  • Fotoaparaat või videokaamera - muidugi kui oled filmija/pildistaja.
  • Isiklik apteek - põhimõte: omad haigused, omad rohud. Üldapteek sisaldab tavaliselt vaid hädavajalikku, selles osas konsulteeri grupijuhi ja/või arstiga.

NB! Igal matkarajoonil ja/või marsruudil on omad iseärasused, sestap konsulteeri varustuse komplekteerimisel kindlasti ka grupijuhiga. Iga asi kaalub, ära unusta põhimõtet, et kaasa tuleks võtta vaid see, milleta läbi ei saa.