Varustus kuivades ja palavates rajoonides, nagu näiteks Kreeta või Mallorca kanjonid, ei erine oluliselt kõrbematka varustusest. Olud ja vastavalt sellele ka varustuse kontseptsioon on väga sarnased, kuid mõistagi tuleb arvestada ka spetsiifilise piirkonna ja matka eripärasid, mida tasub uurida reisi korraldaja või grupijuhi käest.

Päeval liikumisel

• Pikkade varrukatega spordisärk – soovitatavalt kaasaegsest sünteetilisest materjalist spordipesu, nt Coolmax kiust särgid vmt. Pikk varrukas aitab nii võimaliku tuule kui ka päikese vastu. See on oluliselt mõistlikum valik kui käia lühikese varrukaga ja päikesekreemi peale määrida, mis ajab naha higistama.
• Lühikesed/pikad püksid - soovitatavalt kerged, kiirelt kuivavast materjalist lühikesed püksid, ideaalis sellised, millele saab ka sääreosa juurde kinnitada. Variant on ka nn 3/4 püsid (knikkerid). Püksid aitavad nii tuule kui jaheduse vastu, samas on ka kaitseks päikse ning okkalise taimestiku eest. 
• Pusa - soovitatavalt mikrofliisist, kuna see materjal juhib higi kehast eemale, kus see siis läbi hingava väliskihi välja aurustub. Hea kasutada ka jahedamal õhtutunnil. Ka kergem windstopper membraaniga fliisjakk pole paha valik. Asja ajab ära ka tavaline spordidress või vana hea villane kampsun. Viimasel ajal on populaarsust kogunud õhukesed sulgjoped
• Dressipüksid - samuti soovitavalt fliisist, või sünteetilisest kiust (nt Coolmax) pikk pesu, mida saab jaheduse korral matkapükstele alla panna. Head ka õhtul laagris kooserdamiseks ning eriti külmal ööl magamiseks kasutada. Tasub kaasa võtta vaid siis, kui ilm rajoonis võib ootamatult ära pöörata.
• Pearätt või päikesemüts  – parim valik on mikrolite kangast torurätt, nt Buff firma toodang. Buff pakub ka neopreenist nokatsiga Visor Buffe, mis on ennast väga hästi õigustanud. Tavalised nokatsid või panama tüüpi mütsid ajavad ka asja ära kuid tuulega kipuvad need lendu minema, ka pole puuvillane materjal kõige parem valik. Elu on näidanud, et buffe võiks olla kaasas 2-3 tk. saab kasutada nii higipüüdjana otsmikul kui tolmu eest kaitseks suu ees.
• Lühikeste varrukatega särk – üldiselt on fakultatiivne, kuna enamasti ollakse liikumise ajal pikkade varrukatega. Tavaline puuvillane T-särk hästi ei sobi, kuna on peale mõningast müttamist läbimärjaks higistatud.
• Aluspesu – sünteetilisest kiust spordipesu või spetsiaalne matka aluspesu, meestel püksid, naistel ka rinnahoidja osa. Puuvillane pesu muutub kiirelt märjaks käsnaks. Valik poodides päris lai.
• Kindad – rattakindad või siis spetsiaalsed kepikõnni kindad. Hea kaitse matkakeppide eest, mis tõsisema töö korral kipuvad pihkudesse rakke tekitama. Rattakinnastele võib lisaks kaasa võtta mõned aluskindad, kui nt öösel peaks jahedaks minema või siis on vilu tuul. Asja ajavad ära ka murdmaasuusa kindad, aga need kipuvad tavaoludes (lauspäike) palavaks jääma. Kndad hoiavad ka käelaba päiksepõletuse eest.
• Matkasokid - vanaema villased kapukad unustage palun ära ja ka puuvillased sokid on väga halb valik. Jalad saapas higistavad ja mõne aja pärast on sokid märjad ja tee villide tekkimiseks avatud. Kuna jalad on mägimatkaja kõige tähtsamad tööriistad, siis tuleks esmalt hoolitseda just nende eest. Spetsiaalne matkasokk juhib higi eemale ja säilitab oma kuju, st ei lähe rulli. Poodides on suur valik igasugu spetsiaalseid sokke. Palavasse rajooni sobivad hästi suurema Coolmax või mõne muu jahutavate omadustega sünteeskiu sisaldusega sokid. Kaasa tasuks võtta paar-kolm paari sokke, sõltuvalt sellest, kuis kellegi jalad higistavad. Mustad sokid ei tööta nii tõhuslat kui puhtad.
• Matkasaapad - kui alustad matkavarustuse hankimist, siis tasuks esimese asjana osta just saapad ja need oma jala järgi sisse kanda. Üldiselt matkasaapaid ei laenutata, võõra saapaga on villid enamvähem garanteeritud. Palavates ja kuivades oludes sobi hästi naha ja riidega nn kergmatka saabas, kuid saab hakkama ka täisnahkse matkasaapaga, mille tegelik kasutuskoht on kõrgmäed. Tossud ja ketsid pole matkajalats. Hea matkasaabas on varustatud veeauru läbi laskva membraaniga. Kindlasti peab saabas toetama hüppeliigest ning olema jäiga roomiktallaga, seega nn trekinguking jääb korralikul matkal lahjaks.
• Vahetusjalatsid – nt matkasandaalid, on fakultatiivne, kuid päris mõnus, kui saad kergematel lõikudel jalga puhata, ühtlasi hea kasutada õhtuse jalanõuna. Igasugused võrkjalanõud ja Feelmax või Crocks tüüpi  papud on õhtul mõnusad. Peaasi, et need oleks kerged ja soovitatavalt kinnise kannaga, et õhtul laagris kooserdades mitte libastuda
• Seljakott - korralik anatoomiline, suurusega naistel 65-85L, meestel 85-110L. Saabaste/sokkide järel üks tähtsamaid asju matkaja varustuses. Mis kõik koti valiku puhul oluline, see on pikk jutt. Vaata seljakottide juttu varustuse leheküljel. Seljakotti võib julgesti ka rentida, klubi rendiprojektis on neid saadaval  päris mitmeid.
• Väike seljakott - ehk tipukotike (võimalikult kerge 30-40L kotike, saab kasutada ka linnakotina või siis isiklike asjade kotina telgis) iseenesest fakultatiivne, aga vajalik asi, kui on plaanis mõni radiaal tippudesse. Päris igalühel pole ka vaja kaasa tarida.
• Joogipudel/plasku - Parim valik on plastikust pooleliitrised lapikud alkoholipudelid. Ei maksa midagi ja on vastupidavad ja kerged. Tavaliselt läheb kahte vaja, üks vee ja teine alko jaoks. Kõlbab ka 0,33-0,5 L Coca pudel. Igasugu alumiinium- ja terasplaskud on mõttetu lisaraskus. Kõige mõttetumad on aga igasugused Camelback taolised joogisüsteemid, mis on rasked, ebamugavad täita, halvasti puhastatavad ja lisaks veel kallid. Pole mingit vajadust kogu aeg lutti suus hoida, selle hetke ikka leiab, et võtta pudel ja sealt lonksuke.
• Vee tassimise pudelid – tavalised 1,5 L pehmemat tüüpi pudleid, millega poes lauavett müüakse. Need kannatab kokku kägardada, kui neid vaja pole, samas vajadusel puhud täis ja saad vett kaasa võtta. Naistel tavaliselt 2 tk, meestel 3 tk.
• Vihmakeep - juhuks, kui ilm märjaks pöörab. Iseenesest on see pigem erand, mistõttu palavates rajoonides pole vajadust tormijope ja pükste järgi, kuid seda enam tasub ennast turvata korraliku keebiga. Kilest keebid kõlbavad vaid kontserdil kasutamiseks. Keep peaks olema korralikust tugevast vett pidavast riidest, eriti head on nn küüruga mudelid, mida saab ka üle seljakoti tõmmata.
• Ujumisriided - võimalik, et tahad sündsalt peesitada või tekib ujumisvõimalus. 
• Päikseprillid – Korraliku UV filtriga vähemalt 3 kategooria spordi päikseprillid peaks olema kaasas igal matkal. UV kahjustused võivad olla väga pahade tagajärgedega. Kamba peale võiks olla ka paar varuprille, juhuks, kui kellegi prillidega midagi juhtub. Kui oled prillikandja, siis saab kasutada klippe. Korralikud spordiprillid ei tule eest ära ka siis, kui tugevalt pead raputad ning nad on piisavalt tihedad ka tuule katseks.
• Optilised prillid - muidugi neil kes kannavad, kui on väga tugevad, siis kindlasti ka varuprillid ja kindlasti tugeva toosiga. Lisaks prillikumm/pael - turvamaks prille juhuks, kui tuleb ette turnimist.
• Matkakepid - kas moodsad teleskoopkepid või siis harilikud võimalikult tugevad suusakepid, aitavad mägedes tasakaalu hoida, hõlbustab liikumist ning vähendab oluliselt koormust põlveliigestele.

Õhturiided ja ööbimine

• Magamiskott - võimalikult soe aga kerge. Mugavuspiir sõltub oluliselt rajooni eripäradest, aga 0 kraadiga kotist peaks enamasti piisama.
• Magamismatt – kas isetäituv või tavaline  nn peno, soojades rajoonides võib endale lubada ka nn ¾ matte, kus jalad jäävad pinnase peale ja matt ulatub vaid selja ja puusade alla. Isetäituvate probleemisk kipub olema, et need võivad kergesti katki minna, peno on igal juhul lollikindlam valik.
• Bivikott - see on selline magamiskoti kott, üldiselt läbihingavast riidest. Teeb koti soojemaks. Kasutatakse siis, kui ei taheta telki kaasa võtta.
• Soe vest - kas siis fliisist või sulgedest, juhuks kui on vajadus peatuste ajal peale visata või ka  hea öösel padjaks kasutada. Kasutatav ka päevase lisasoojustusena, kui ilm peaks ootamatult jahedaks pöörama.
• Toimkonnakindad - tavalised töökindad, millel pihud nahaga vooderdatud, samad kindad on ka sooja andjad lihtsamal matkal, kui ilm ära pöörab ning kasutusel köietööl  ja laagritöödel.
• Isiklike asjade kott - selleks võib edukalt kasutada ka tipukotikest, kui aga seda pole, siis õhukest riidekotti. Hea kasutada ka padjaks. Kõige äärmisemal juhul tavaline kilekott, oluline, et asjad poleks telgis pilla palla.
• Istumisalus - e persekas, iseenesest fakultatiivne aga mugav asi, ei kaalu ju suurt midagi. Hea kui talle on kumm külge pandud. Mugav istuda nii laagris kui puhkehetkedel.
• Tudusärk - fakultatiivne, lihtsalt hea, kui saab päeval läbi higistatud särgile vahelduseks muud särki kasutada, võib olla ka puuvillane.
• Seljakoti kate - tükike kilet asendab edukalt, või siis saab kasutada vihmakeepi, kaitseb nii öise kaste kui ka lihtsalt tolmu ja mustuse eest. Eriti kasulik, kui telgil on väike esik või see puudub hoopis, st seljakott jääb lageda taeva alla. Mõned mudelid, mis on täielikult suletavad, asendavad ka transpordikotti lennukis.
• Pealamp – unustage taskulambid, tänapäeval kasutatakse ikka LED pealampe. Kõige odavamad on ehituspoodides ja marketites müügil alates 10 eurost, korralikumad veekindlad aga maksavad mõnekümne euro ringis. 

Hügieen

• Tualettpaber
• Niisked salfad - hea õhtuti jalgu hellitada või näppe pühkida ka juhul, kui vett käepärast pole.
• Rasvane kätekreem - võib ka kamba peale kombineerida, käed kipuvad kalju peal kergelt kuivama ja lõhenema.
• Päikesekaitse kreem - võib kamba peale, pigem tasub ennast katta riietega.
• Näokreem - tavaliselt naishinged veavad hulgi kaasa, võib nende peale loota ;)
• Sääse/kihulase kreem - sõltub muidugi rajoonist, sääsenuhtlus on pigem põhjamaade probleem, kus ilma selleta võib päris nahka pandud saada.
• Hügieeniline huulepulk - kuiv kliima, lõhenenud huuled
• Hambahari, hambapasta
• Seebitükike karbiga - aitab, kui kamba peale on mõned, üldiselt mäes suurt saunatamist ette ei tule.
• Rätik - võimalikult kerge ja väike.
• Küünetangid ja viil - võib võtta kamba peale, eriti varbaküüned tuleb matkates korras hoida.

Muu varustus

• Toidunõud - kauss, lusikas, kruus - kangemad mehed söövad küll konservikarbist ;) ja võtavad ainult lusika. Pole mingit tarvidust spetsiaalseid matkanõusid hankida, õhukesest plekist kruus ja kauss on väga head.
• Matkanuga - igal matsil pole vaja kaasa tarida, kamba peale paar-kolm tükki piisab.
• Tikud - pakitud veekindlalt, võib ka välgumihkli võtta.
• Kompass - paar tükki kamba peale.
• Raha ja dokumendid- iial ei või teada, kus mõne kõrtsi või kämpa peale sattutakse. Sõltub rajoonist, mõnel pool on mägihüttides ööbimine kohustuslik, st käib paras väljapressimine.
• Pass, haigekassa kaart, reisikindlustus - kui Sul neid pole, siis pole sa mõnel pool inimene. Võidakse küsida ööbimiskohtades ja kindlasti juhul, kui juhtub mingi õnnetus ja on vaja päästeteenistuse abi kasutada.
• Mobla - paar tk kamba peale, muidugi peab olema välispakett, mis sealmaal töötab ja piisavalt kestev aku või akud, akupank vmt.
• Fotoaparaat või videokaamera - kui oled filmija/pildistaja. Pilte Nipernaadi senistest reisidest vaata galeriist.
• Isiklik apteek - omad haigused, omad rohud. Üldapteek sisaldab tavaliselt vaid hädavajalikku, selles osas konsulteeri grupijuhi ja/või arstiga.

NB! Iga asi kaalub, sestap ära varustuse kokkupenekul unusta põhimõtet, et kaasa tuleks võtta vaid see, milleta kindlasti läbi ei saa, mitte neid asju mida ehk võiks vaja minna. Üldiselt on nii, et mida kogenenum matkaja, seda vähemasega ta läbi saab.