Alljärgnev kehtib eeskätt kanuumatka kohta, so sellise ettevõtmise kohta, kus vähemalt 1 öö veedetakse looduses, kuid abi saab ka päevase kanuuretke varustuse kokku panemiseks.

Nimekiri on jaotatud kaheks. Esimeses osas on ära toodud asjad, mida võib vaja minna päeval mõlades, teine osas annab ülevaate laagris vaja minevast. Silmas on peetud tavalist kanuumatka Eesti jõgedel ja järvedel, kus vesi mõistlikkuse piirides soe ja ilm enamvähem kena. Kurja ilmaga võiks kaaluda asja katki jätmist. Jäätükkide vahel kanuuga ukerdamine on vaid kiiksuga matkajate mängumaa :).

Päeval

• Pearätt või müts – väga head asjad on mikrokangast torurätid, olgu siis Buff või HAD, mõlema kaubamärgi puhul võib kindel olla, et tegemist on korraliku materjaliga, mis ei ima higi sisse vaid juhib selle eemale, samas kaitseb nii päikese kui tuule eest. Buffil on valikus ka neopreenist nokaga variant. Samas ajab asja ära ka mistahes teine pearätt või nokamüts, peaasi, et mütsil oleks ka pael, et juhuslik tuuleiil seda vette ei pühiks.
• Päikseprillid  - kui muud pole, siis ajavad ka tänava päikeseprillid asja ära, kuid soovitatav on hankida siiski korralikud spordipäikeseprillid. Põhiline, et need püsiksid korralikult ees ja ei kaoks ära ka siis, kui vette sattud. Ideaalsed on polariseeritud klaasiga prillid, mis aitavad vähendada peegeldusi vees. Kindlasti peavad prillid olema 100% UV kaitsega ja soovitatavalt kuni 3 kategooria tumedusastmega.
• Pikkade varrukatega spordisärk – asja ajab ära ka tavaline puuvillane särk, kuid soovitatavalt võiks see siiski olla kaasaegsest sünteetilisest materjalist, mis kuivab kiiresti. Kasutada annatab ka rattasärki. Pikad varrukad osutuvad vajalikuks jaheda ilma ja tuule puhul, samas aitab see ka vältida päiksepõletust. Väga heaks on osutunud nt Crafti ProZero spordipesu särgid. Ka Coolmaxi kiudu sisaldavaid särke võib julgelt soovitada. Valik poodides väga lai.
• Lühikeste varrukatega särk – põhimõtteliselt  pädeb sama jutt, mis räägitud pikkade varrukatega särgi puhul, vahel lihtsalt on selline ilm, kus päiksepõletust pole vaja karta ja lühikesed varrukad on mugavaim valik.
• Kindad – spetsiaalseid sõudmiskindaid pole otsima tarvis tõtata, kui need muidugi olemas, siis on need väga OK. Asja ajavad ära õhemad nahkse pihuga töökindad, eriti hea, kui see on Nikwaxiga ka veel vetthülgavaks töödeldud. Ka rattakindad, eriti pikkade sõrmedega on abiks. Ilma kinnasteta on oht rakud saada päris reaalne.
• Ujumispüksid või spordipesu/püksid – kanuu iste kipub ikka natuke märg olema ja seda ka kuiva ilmaga. Vett tilgub mõlalt ja ka paadikaaslane hoolitseb selle eest, et vett ikka paati sattuks. Sestap oleks hea, kui püksid vett ei karda ja võimalikult kiiresti kuivavad. Pika säärega püksid võiks olla lihtsad 3L koorikud ja sellised, mille sääri saab üles käärida. Matkal tuleb ette vajadust vette astuda ja kui sääred pikad, siis on need kohe märjad. Samas on Kanuul parras lahtine ja kui on külm ja/või märg ilm, siis palja säärega saab olema päris vilu
• Anorakk – lihtsam või keerulisem veekindel kapuutsiga jope, soovitatavalt hingavast materjalist ja ilma suurema voodrita. Head on 3L (kolmekihiline) nn koorikjope, et kui sellega ka vette käid, siis saab kiiresti nii seest kui väljast ära kuivatada. Softshelli taolised ultramoodsad asjad võivad ka täitsa sobida, kuid need kipuvad liiga vähe hingama ja kui märjaks saavad, siis pole eriti hõlpus ära kuivatada, nii et need võiks pigem laagrivarustuseks jääda.
• Veejalanõud – kuna paati saamiseks peab vähemalt üks paadikaaslane aegajalt vees kahlama, põhi võib aga olla ettearvamatu, peaks kaasas olema mingid jalanõud, mis jalgu kaitsevad. Päris hästi ajavad asja ära sandaalid, ka vana tossuga saab hakkama, kuid ideaalsed on spetsiaalsed rannasussid, võrkveepapud või ka neopreenist sukeldumissussid. Toodetakse ka spetsiaalseid aerutajate jalanõusid, kuid neid tasuks osta vaid siis, kui oled ennast jäägitult veematkamisele andnud. Abi saab ka kummikutest, kuid seal oht, et astud nii sügavasse kohta, et need on vett täis. Selle vastu aitab kas torpade kasutamine või siis püksisäärte teipimine kummikute ümber.
• Neopreen sokid – kui oled päeva jagu märgade jalgadega, siis hakkab ka sooja ilma puhul lõpuks vilu. Selle vastu aitab kõige paremini õhukesed 3mm neopreen sokid, mida kasutavad  sukeldujad. Müüakse neid sukeldumiskeskustest/poodides.
• Veepudel – umbes poole liitrine veetagavara, eriti kui väljas lõõmab päike. Soovitatavalt mitte paljas vesi vaid isotooniline spordijook või mis veel parem roheline tee. Jaheda ilma puhul pole paha ka kuum tee metalltermosega.
• Fliisvest või pusa – kas siis windstopper või tavaline mikrofliisist pusa või vest jahedama ilma jaoks. Vesti eelis on see, et varrukaid, mis märjaks kipuvad saama, pole. Sulgvesti pole vee peal parim valik, sest sulg kipub kergesti niiskuse käes hukka minema.
• Istumisalus – selline fakultatiivne asi, kuid teeb elu mugavamaks. Aitab tagumikul kuivemaks jääda ja on ka pehmem. Kanuu iste on ikka päris kõva :).
• Mobiiltelefon – juhuks kui peaksid hätta jääma, siis on võimalus abi kutsuda. Soovitatavalt veekindlalt kuid ujuvalt pakitud. Toodetakse igasugu veekindlaid mobiilikotte. Kui hoiad telefoni päeval pardal, siis peaks kindlasti sellel olema ka pael, millega see pardanööridesse kinni tõmmata. Ka preservatiiv ajab asja ära:).
• Päiksekaitse kreem – päike võib vee peal  hullusti ära põletada. Käsi/jalgu on parem kaitsta pikkade varrukate /säärtega, aga nägu ja kõrvad võiks sisse kreemitada. Parem karta kui kahetseda.
• Veekindlad kotid varustusele – saab hakkama ka tavalise suure kilekotiga, kuigi nood kipuvad üpris kohe katki minema. Paadi põhjas on tavaliselt ikka vesi ja kui veel sajab, siis tuleb märga ka ülevalt. Väga head on spetsiaalsed tugevast materjalist veekindlad transpordikotid. Neid on eri suuruses 70L kuni 20L. Laagririided ja magamisasjad võiks olla ikka ilma eest kaitstud, samuti kuivainete varud. Saab klubist rentida ja ka endale soetada. Tavalised spordikotid või seljakotid pole kõige nutikam valik varustuse pakkimiseks.

Õhtul laagris

• Kuivad jalanõud – kõige tavalisem toss ajab asja suurepäraselt ära, aga eks sõltub ilmast.
• Laagripüksid – erinevalt mägimatkast, pole kanuumatkal tähtis, et püksid oleks väga spetsiaalsed. Ka kõige tavalisemad teksapüksid ajavad asja ära, kui just vihma ei tule. Arvesta ka pinisevate kontvõõratsega.
• Jope – hea, kui jope on veekindel juhuks, kui tuleb vihmaga tormivarjus passida, kuid kui jope vett ei pea, siis saab vihmakeebist abi.
• Kuivad sokid - vähemalt 2 paari, pole tähtis, millised just. Heade matkasokkide eeliseks  tavaliste linna/spordisokkide ja viilaste sokkide ees on soojapidavus ka siis, kui nad on märjaks saanud.
• Pealamp – hea pimedas laagris/telgis  toimetada.
• Lusikas kauss, kruus – palun ainult mitte portselanist :).
• Toimkonnakindad – paksema nahkse pihuga töökindad, et vajadusel tõsta kuuma potti tulelt või ka laagripaika kujundada.
• Tagavara kampsun või fliis – juhuks, kui oled päeval fliisiga sõitnud ja selle märjaks teinud. Pigem fakultatiivne.
• Magamiskott – enamasti pole kanuumatkal väga oluline, millise magamiskotiga välja lähed, kui just väga hilja sügisel või vara kevadel ei matka. Saab klubist ka rentida.
• Telk – saab hakkama kõigega, millega ka kämpas. Kanuumatk pole väga kaalutundlik. Iseasi kui telk üldse vett ei pea, siis võib vihmane öö piinaks kujuneda. Saab klubist ka rentida.
• Magamismatt – mistahes spordi või magamismatt ajab asja ära, kuid kui tahad mõnuleda, siis on isetäituvad matid väga mõnusad. Kuna kaal pole probleemiks, siis võib ka paksema, nn standard mati ligi võtta.
• Hügieen – seep, hambahari, hambapasta jne, kasuta mida oled harjunud kasutama, kuid hulluks pole ka vaja minna ning kogu vannituba kaasa tarida.
• Termokile – abiks kui oled külmas vees ümber käinud ning aitab ka jahedamat ööd mööda saata, kui paned selle magamismati alla.
• Apteek – põhimõttel omad haigused, omad rohud. Ühtteist sisaldab ka grupiapteek.